Haapsalu

Haapsalust lähemalt

1279. aastal asutatud linn on läbi aegade vastu võtnud kuninglikke kõrgusi ja vaimuhiiglasi, olnud suveparadiisiks külalistele nii idast kui läänest, põhjast ja lõunast.
Haapsalut, kui Saare-Lääne piiskopkonna sajanditepikkust keskust, meenutavad iidsed lossivaremed ja toomkirik, kus augusti täiskuuöödel on võimalik kohtuda salapärase Valge Daamiga…

Oma jälje linna aja- ja kultuuriloole on jätnud nii rootslased kui vene aadel; legende räägitakse Vene tsaari Peeter I sadamakoha otsingutest.

Pärast meremuda raviva toime avastamist muutus linn peagi õitsvaks suvituslinnaks, olles populaarne nii vene tsaariperekonna kui ka baltisaksa aadli seas. Sel ajal kerkisid ka Haapsalu tunnusehitised nagu 216 m pikkuse katusealuse perrooniga raudteejaam, Eestis ainus algsel kujul säilinud puitpitsiline Kuursaal, vanad mudaravihooned ja romantilised puumajad. Kaldapromenaad koos Allikapaviljoni, paadisildade ja merre ankurdatava Jääkaru skulptuuriga on linna uhkus.

10 põhjust, miks tulla Haapsalusse

Ilmselt 14. sajandil ehitati Haapsalu toomkirikule ümar ristimiskabel, mille aknale ilmub augusti täiskuuöödel valge naisterahva kujutis. Legendi järgi olla üks toomhärradest poisiriietes naisterahva enda juurde lossi toonud. Pettus avastati ja kloostriseadust, mis keelas naisterahva jalal üle kloostri lävepaku astuda, rikkunud neiu müüriti ristimiskabeli seina sisse. Sama tütarlaps käivatki end Valge Daamina kabeliaknal näitamas. Tuhanded inimesed kaugelt ja lähedalt sõidavad augusti täiskuuöödel Haapsallu, et daami kasvõi viivuks aknal näha. Daami ilmumise ajal Haapsalu pidutseb — peetakse Valge Daami aega, kus terve linna on vallutanud kontserdid, etendused, näitused ja peod.

13. sajandil rajatud Haapsalu piiskopilinnus ja toomkirik on üks paremini säilinud keskaegseid ehitisi Eestis. Konvendihoones asub muuseumikompleks: näitusesaalid linnuse leidudega ja salapärased võlvkeldrid, Bonifatsiuse nime kandev alkeemialaboratoorium ja keskaegseid ravivõtteid tutvustav hospidal. Ronida saab kellatorni tippu, kust avaneb kaunis vaade Haapsalule. Linnuse vallikraavis on lastele rajatud põnev keskaegne mänguväljak. Toomkiriku ristimiskabeli aknal võib aga augusti täiskuuööl kohata Valget Daami.

Haapsalu kuulsa ravimuda avastajaks peetakse sõjaväearst dr. Carl Abraham Hunniust, kes avas siin rahvusvahelist huvi pakkunud mudaravila juba 1825. aastal. Haapsalus on reumat ja teisi liigesehaigusi ravinud Vene tsaaripere liikmed ning Lääne-Euroopa jõukas kodanlus. Pärast II maailmasõda oli Haapsalu välismaalastele suletud sõjaväelinn, nii et iga soovija siinsesse sanatooriumi ei pääsenudki. Nüüd on aga Haapsalu kuulsus kuurordina taas tõusuteel.

Tänu madalatele lahesoppidele soojeneb Haapsalu merevesi suve alguses kiiresti ja püsib suve kaua soe. Suvel on Haapsalu tuntuima ranna, Paralepa, veetemperatuur Eesti mererandadest kõige soojem ja sellepärast sobib Haapsalu veemõnude nautimiseks hästi just lastega peredele.

Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis jätkub holmidena, peites enda vahele madalad veekäärud – Suure- ja Väikse-Viigi. Haapsalu vanalinna võib jagada keskaegseks ja 20. sajandi alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnus koos Kooli, Jaani, Vee, Linda, Rüütli ja Väike-Mere tänavate ja ehitistega. Seda ümbritsevad kuurordi kõrgajast pärinevad puitpitsilised majad Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega.

20. sajandi alguses ehitatud Haapsalu raudteejaam on kuulsaks saanud sellega, et valmimise ajal oli tema 216 meetri pikkune perroon Põhja-Euroopa pikim katusealune perroon. Et raudteejaam ehitati Vene tsaarikoja tarbeks, sellest annab tunnistust eraldi imperaatori paviljon ja perroongi on oma pikkuse saanud tsaari rongi pikkuse järgi. Praegu Haapsallu küll rongiga sõita ei saa, kuid raudteejaamas asub Eesti raudteemuuseum ja jaamahoone on paljude filmitegijate seas populaarne võttepaik.

Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi galerii avati Haapsalus 2006. aastal, Iloni Imedemaa nime kandev teemakeskus valmis kolm aastat hiljem. Seal saab tutvuda Iloni piltidega, ise joonistada, filme vaadata, Karlssonile kirja kirjutada ja Bullerby köögis tegutseda. Õuel on avatud käsitöökojad ja Mattiase maja, saab kuulata Võlukaevu saladusi, kõndida karkudega ja vaadata lasteetendusi.

Pitsiliste Haapsalu sallide ja rätikute kudumise traditsioon sai alguse 19. sajandi II poolel. Erilise luksusasja kuulsuse saavutas Haapsalu sall tänu rikastele supelsakstele. Peen seltskond vajas ju peeneid rätikuid, mistõttu vahetati lihtne maavillane sallilõng peenvillase vastu. Sõrmusest läbi mahtuva rätiku kudumisoskust on edasi antud põlvest põlve. Mustrite loomisel on rätikudujad saanud inspiratsiooni loodusest, kuid ka maailma kultuuriloost ja kroonitud peadest: kes soovib, võib osta või ise kududa näitlejanna Greta Garbole, Rootsi ja Hispaania kroonitud peadele ja Eesti presidendiprouadele pühendatud mustritega salle.

Lindude vaatlemiseks ei pea alati Matsallu sõitma, vaid seda saab edukalt teha ka Haapsalus. Nii kohtabki kevadel ja suvel nii linnusemüüride vahel kui ka Tagalahe kaldapealsetel palju linnuvaatlejaid mitmelt poolt maailmast. Aafrika randa püstitatud linnuvaatlustornist avaneb hea vaade Haapsalu tagalahele. Suurema osa aastast on see linnustiku mõttes kõige huvitavam vaatluskoht.

Haapsalu kultuurielu on aktiivne ja sündmusrikas, seda eriti suvel, mil on raske leida festivalidevaba nädalavahetust. Haapsalu Õudusfilmide festival, Augustibluus, Vanamuusikafestival on vaid väike osa Haapsalus kevadistest ja suvistest suurüritustest. Festivalide vahele mahub veel hulk väiksemaid kontserte ja etendusi. Toomkiriku ja linnuse kõrval on suvisel ajal suurepärased kontserdipaigad kuursaal ja Promenaad, rääkimata renoveeritud kultuurikeskusest, mis on talvine kultuurielu keskpunkt.